Kadrioru kunstimuuseum

Muuseumist

Kadrioru loss ehitati Vene tsaar Peeter I suveresidentsiks Tallinna lähedal; ehitustööd algasid 1718. aasta suvel ja mõisa nimi tuli tsaaritar Katariina I järgi. Lossi peaarhitekt oli itaallane Nicola Michetti, pärast tema Itaaliasse naasmist juhtis ehitust Mihhail Zemtsov. Peeter I suri 1725. aastal ning paljud kavandatud tööd jäid lõpetamata. 1827. aastal tellis Nikolai I lossi remondi ja aastatel 1827–1831 ehitati hoone ümber, mille käigus lisandusid muu hulgas poolringikujuline klaasveranda ja uus trepikoda. 19. sajandil kujunes Kadriorg moekaks mereäärseks kuurordiks.

Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni võtsid tühjana seisva lossi enda valdusse Tallinna töölis- ja sõdurite nõukogud ning 1918. aastal anti see Tallinna linnale. 1927. aastal avati pärast ulatuslikku renoveerimist lossis kunstimuuseum. 1930. aastatel ehitati hoone arhitekt Aleksandr Wladovsky projekti järgi ümber riigipea residentsiks, mille käigus valmisid uusbarokne pidusaal ja rahvusliku stiili sisustus. Aastatel 1946–1991 oli loss taas Eesti Kunstimuuseumi peahoone; 1991. aastal suleti see täielikuks restaureerimiseks ja 2000. aastal avati Kadrioru kunstimuuseumina.

Kadrioru kunstimuuseum on Eesti ainus varasemale Euroopa ja Vene kunstile pühendatud muuseum. Seal hoitakse riigi suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanade meistrite kollektsiooni, mis hõlmab maale, skulptuure ja tarbekunsti. Ka loss ise kuulub muuseumi tähtsamate eksponaatide hulka, sest selles on näha eri ajastute kihte alates Peeter I ajal valminud pidusaalist kuni 1930. aastate uusbarokse saali ja rahvusliku stiili ruumideni.

Esiletõstetud

• Hollandi kuldajastu maalid, sh Pieter Brueghel noorema töökoja kaks teost
• Vene kunst: Fjodor Rokotovi portreed, Ivan Aivazovski merevaated ja Ilja Repini teosed
• Itaalia 17. sajandi maal, sh Bernardo Strozzi ja Francesco Trevisani tööd
• Saksa portreekunst Cranachi töökoja 16. sajandi portreest Anton Graffini
• Lääne-Euroopa ja Vene portselan ning tarbekunst 18.–20. sajandist
• Ajalooline barokkloss koos Peeter I pidusaali ja 1930. aastate uusbarokse saaliga

Püsinäitused

• Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon – Lääne-Euroopa ja Vene maalid, graafika, skulptuurid ja tarbekunst 16.–20. sajandist: Hollandi, Vene, Saksa ja Itaalia kunst ning portselan. Ajaloolised interjöörid on suures osas hävinud, seetõttu selgitavad tekstid iga ruumi endist otstarvet.
• Skulptuurikogu avahoidla – Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu on külastajatele avatud hoidlana; sissepääs on tasuta.

Asutatud

2000

Haldaja

Eesti Kunstimuuseum

Pilet ja soodustused

Tasuta sissepääs: Kuu viimasel kolmapäeval maksab pilet 3 € (perepilet 6 €). 1. juunil (lastekaitsepäev) pääsevad tasuta kuni 18-aastased (kaasa arvatud); see ei kehti eelnevalt tellitud ekskursioonidele.

Täispilet kehtib ühe külastuse jaoks ühe aasta jooksul alates ostust. Soodus- ja tasuta pääsme saamiseks tuleb esitada tõend. Tasuta pääsevad tõendi alusel ka lastekodude lapsed, represseeritud ja neile võrdsustatud isikud, muuseumitöötajad, ICOMOSi, ICOMi, AICA ja EstSEA liikmed, kunstiloo ja kujutava kunsti üliõpilased, ajakirjanikud (pressikaardiga) ning Tallinn Cardi ja WFTGA Cultour Cardi omanikud, samuti muuseumikaardi omanikud. Tasuta sissepääs ei kehti eelnevalt tellitud ekskursioonidele ja programmidele.

Ligipääsetavus

• Ratastooliga osaliselt ligipääsetav
• Lift
• Ligipääsetav tualett
• Puudega inimeste parkla
• Abikoerad lubatud
• Kombitavad mudelid ja eksponaadid
• Ekskursioonid viipekeeles: ei ole saadaval
• Materjalid lihtsas keeles: teave puudub
• Kirjeldustõlge

Ratastoolikasutajad pääsevad sisse peaukse vasakul pool asuvast kaldteest; astmete ületamiseks on kaasaskantavad teleskoop-kaldteed, mille paigaldamisel aitab turvatöötaja. Need ei sobi invakärudele, kolmerattalistele ega raskete akudega madala alusega abivahenditele. Muuseumi ratastooli saab soovi korral laenutada. Lift asub poe ja piletimüügi piirkonnas (tagumises vasakpoolses nurgas) ning viib peasaali, püsiekspositsiooni ja ajutiste näituste juurde teisel ja kolmandal korrusel; lifti kasutamiseks palutakse turvatöötajal pilet kinnitada. Vene kunsti näitus kolmandal korrusel mereäärses tiivas on ligipääsetav ainult trepist. Invatualett asub esimesel korrusel kappide vastas. Teisel korrusel on lossi kombatav mudel, kirjeldavad tekstid punktkirjas on sissepääsu juures audiogiidi seadmete lähedal sahtlis. Induktsioonisilmust ei ole. Viipekeele tõlki muuseum praegu tellida ei saa, kuuljad võivad kaasa tuua oma tõlgi. Külastusest palutakse eelnevalt teavitada turvatöötajaid telefonil +372 565 5302; invaparkimine territooriumil on kokkuleppel telefonil +372 606 6400.

Lapsed ja pered

Väga sobiv lastele ja peredele

• Perekülastused ja töötoad
• Tegevusvihik, aardejaht või laste audiogiid
• Käega katsutavad punktid
• Mänguväljak / mängunurk
• Lastesünnipäevad

Laste audiogiid (eesti keeles) viib lapsi läbi lossi tegelase Kadri juhtimisel; seadme saab tasuta muuseumist või kuulata nutitelefonis. Ülemisel korrusel asuvas tegevustoas saab mängida, ehitada, joonistada ja lahendada ülesandeid, saalides on mänguülesandeid. Perele on lisaks Kadrioru pargi avastusrada, värvimis- ja nuputamisraamat „Kadrioru lossi lood“, laste sünnipäevaprogrammid ning 7–11-aastastele mõeldud programm „Kunstidetektiivid“.

Saabumine ja parkimine

Kumu juurest pääseb parki jalakäijate tunneli kaudu või ajaloolisi, järske Katariina treppe mööda. Rattaparkla asub lossi esisel platsil. Invalift Valge tänaval jalakäijate tunneli vastas viib Kumu hoovi ja kaldteede kaudu parki. Lossi juurde autoga sõitmiseks tuleb väravas helistada numbril +372 565 5302.

Mugavused ja toitlustus

• Kohvik
• Muuseumipood
• Garderoob
• Hoiukapid

Lossikohvik asub lossi esimesel korrusel ja on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel ning ürituste ajal (telefon +372 522 2986). Menüü põhineb prantsuse ja vene köögil ning sisaldab saiakesi, kergeid toite, pannkooke ja magustoite; kohvikus on kuni 24 kohta. Muuseumipoes müüakse raamatuid, näitusekatalooge, suveniire, Eesti disainerite ehteid ja kotte, portselani ning muuseumi teoste reproduktsioone.

Üritused ja ruumide rent

• Ruume saab rentida
• Eraüritused
• Ettevõtete üritused

Lossis korraldatakse perepidusid, meeskonnaüritusi ning õppeasutuste tähtpäevi (programm „Tähistame lossis!“); Lossikohvikut saab rentida eraüritusteks. Üritusi vahendab Eesti Kunstimuuseumi ürituste korraldamise leht.

Planeeri oma külastus